Kes me oleme

Evangeeliumi kristlus on võrsunud apostel Peetruse päevist, vennastekoguduse liikumisest, krahv Zinzendorfi külaskäigu ajast Tallinna 1736.

10 aastat enne 1905.a. juulikuu suurt ärkamist Tallinnas Stroomi rannas (esimesel koosolekul 1000, teisel 5000 inimest) tuli usule juut Johannes Rubanovitś, kes raputas end lahti judaismist, laskis end ristida luteri usu kombe kohaselt ja korraldas äratuskoosolekuid, „Evangeeliumi“ vennastekoguduse majas. Ta ühendas inimesed Jumala armastuses. Selle pärast tõugati ta kogudusest välja. Stroomi randa kogunes siis suur rahvahulk. Oli ärkamine nagu Korneeliuse kojas. Seda päeva loetakse Vabakoguduse liikumise sünnipäevaks Eestis. Arenes koguduslik korraldus. Nimeks valiti „Kristlane“ nagu apostlite päevil olnud.

Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus sündis selle sajandi alguses üüritud ruumides. Esimesed juhid olid Riiast G.Rabe, Olga Oerthling ja Eestist Mart Soo, Johannes Laks, Karl Leopold Marley. Tekkis oma pühakoja eshitamise mõte. Külastajate hulgas oli 2 saksa õde, kes enne siirdumist Saksamaale müüsid oma kinnisvarast osa krunti palvela ehitamiseks.

11. 07.1932. a. pandi palvelale nurgakivi (istekohti 250) ja ehitustööd lõpetati esimeseks ülestõusmispühaks 1933.a. Püstitati oma jõududega, kusjuures eriti suurt abi saadi Suigu ususõpradelt – nii materiaalselt kui ka inimjõus. Esialgu oldi veel Tallinna Evangeeliumi Kristlaste „Immaanueli" koguduse osakond. 1936.a. iseseisvuti ja astuti Evangeeliumi Kristlaste Liitu. 1936-1958.a. oli koguduse vanemaks Jaan Treufeldt. Alustasid tööd osakonnad Suigus ja Mutis. Anti välja ajakirja „Evangeeliumi Kristlane“, mis oli hinnatud üle Eesti oma vabameelse sisuga. Selles oli välistatud kritiseerimine ja kohtumõistmine. Iseloomustavad jooned evangeeliumi kristlusel – uussünd, usupõlves ristimine (vabatahtlik – südametunnistuse kohaselt, siis kui oldi lapsena ristitud), alianskonverentsid, armastussöömaajad jm koguduse elu puudutavat. Kogudusel oli imekena aed, mida hooldasid peamiselt kogudusevanem J. Treufeldt ja kooliõpetaja Helene Janson.

1953. a. a. võeti palvela koguduselt usuvastase riigivõimu poolt ja anti spordiseltsile „Kalev“ võimlaks. Kogudus, kus oli ca 140 liiget, ühendati I baptisti kogudusega Henno tänaval ja oli kuni 1958 aastani II pihtkonnana.

Suur sündmus oli „Saalemi“ palvela tagasisaamine. Seda hakkas järjepidevuse elusel taotlema evangeeliumi kristlane Eino Luide. Jumala abiga Rootsi usussõprade korjanduste toetusel alustas Eino Luide „Saalemi“ ümerehitamist 1992.a. kevad-suvel. Ta alustas ka samaaegselt remondi ootel ruumis palveteenistustega. Soov oli jõuda jõuluks remont lõpetada. Selgus, et hoone kahjustus oli arvatust suurem. 3. jõulupühal tuli Eino Luidele kojukutse. 1972. a. andis E. Luide ehitustöö ja vaimuliku töö edasi Kalju Põldroosile.

Evangeeliumi Kristlaste moto on – pühitsus ja armastus.